Tuesday, December 16, 2008
Tuesday, December 9, 2008
harjutus
Ta läks kord-korralt rahutumaks, pöördus igasse külge nagu tuulist pask.
Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu parimad sõbrad.
"Toots, sul on kõik segamini nagu pudu ja kapsad.
"Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu kisakooris.
Kui ta hakkas rehkendama, võttis ta kõik need neli korraga käsile, ja need neli läksid tal pärast nii sassi nagu kampsun ja püksid.
Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu parimad sõbrad.
"Toots, sul on kõik segamini nagu pudu ja kapsad.
"Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu kisakooris.
Kui ta hakkas rehkendama, võttis ta kõik need neli korraga käsile, ja need neli läksid tal pärast nii sassi nagu kampsun ja püksid.
Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohunIsegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohunIsegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.
TORMIJÄRGNE TUUL
Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui.
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm- rajutseb, sööstab, piitsutab ja väsib.
Puud- püsinud ja oigavad.
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui.
Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
Torm- rajutseb, sööstab, piitsutab ja väsib.
Puud- püsinud ja oigavad.
Tuesday, December 2, 2008
Harjutus.
sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;
kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;
ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;
küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;
läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;
halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;
vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;
taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.
lamama- lebama, pikutama, lesima, leblaskema, sirulema.
kiire- nobe,väle, vile, kärme, kräbe.
upsakas- suureline, ülbe, tähtis.
söök- roog, toit.
kohkuma- ehmuma, kohkuma, hirmuma, jahmuma.
pahem- pahempidi, äraspidi.
lehekuu- maikuu
loik- lomp, lomm, lammikas.
ainult- kõigest, üksnes, vaid.
kuum- tuline, õhkama, huugama.
kiitlema- ühkustama.
aer- õhusõitja, aerumees.
lükkama- tõukama, nügima, togima.
tavaline- haeilik, originaalne.
ligidal- siinsamas, kõrval, lähedal.
pisike- väike, tilluke.
väljak- plats, asula.
ruttama- kiirustama, tõttama.
kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;
ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;
küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;
läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;
halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;
vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;
taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.
lamama- lebama, pikutama, lesima, leblaskema, sirulema.
kiire- nobe,väle, vile, kärme, kräbe.
upsakas- suureline, ülbe, tähtis.
söök- roog, toit.
kohkuma- ehmuma, kohkuma, hirmuma, jahmuma.
pahem- pahempidi, äraspidi.
lehekuu- maikuu
loik- lomp, lomm, lammikas.
ainult- kõigest, üksnes, vaid.
kuum- tuline, õhkama, huugama.
kiitlema- ühkustama.
aer- õhusõitja, aerumees.
lükkama- tõukama, nügima, togima.
tavaline- haeilik, originaalne.
ligidal- siinsamas, kõrval, lähedal.
pisike- väike, tilluke.
väljak- plats, asula.
ruttama- kiirustama, tõttama.
Tuesday, November 25, 2008
Pipi jutt.
Pipi ise naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õudsam. Pipi ise oli köögipõrandale laotanudvaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kahte kastikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oligi temagi ise sünnipäevale kutsutud. Kui sünnipäevakingid olid üle antud saabus aeg lauda istuda.
Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kensakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas.
Pipi kallas tassidesse kakaod ja vahukoort ja kõik pidid istuma. Kooki nosides teatas Tommy, et kui Hiinas niisuguseid kooke tehakse sõidab tema Hiinasse.
Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kensakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas.
Pipi kallas tassidesse kakaod ja vahukoort ja kõik pidid istuma. Kooki nosides teatas Tommy, et kui Hiinas niisuguseid kooke tehakse sõidab tema Hiinasse.
Tuesday, November 4, 2008
Esimene limerik...
Kohitseti kauges Kohilas,
tee lõppeb sügavas manalas.
Su sügavat pilku näen,
ennast sügavalt nean.
Puhkan pead tagalas...
Suured augud Rabiveres,
põletavad leegid kuradi veres.
Kaugel kauguses haned,
käed kaunitele silmadele paned.
Seilan pikalt Arkaadi meres...
Mäe tagant piilub Hageri,
väiksest köögist leidsin pagari.
Sellest sünges väikelinnas,
käes olgu sul kirju kinnas.
Nüüd teksti tagasi keri...
tee lõppeb sügavas manalas.
Su sügavat pilku näen,
ennast sügavalt nean.
Puhkan pead tagalas...
Suured augud Rabiveres,
põletavad leegid kuradi veres.
Kaugel kauguses haned,
käed kaunitele silmadele paned.
Seilan pikalt Arkaadi meres...
Mäe tagant piilub Hageri,
väiksest köögist leidsin pagari.
Sellest sünges väikelinnas,
käes olgu sul kirju kinnas.
Nüüd teksti tagasi keri...
Limerick
Limerick on linn lõuna Iirimaal.Seal elab 2007. aasta seisuga 92200 inimest.
Limericksis on palju ajaloolisi maja ja ehitusi.Seal on ka palju ajalugu tutvustavaid muuseumeid.
Limerick ongi kuulus oma ajalooliste ehiste poolest.
Veel on Limericksis päris palju seost kunstiga, sest vanades majades on palju kunsti.
Limericki nimetatakse ka roheluse kesk punktiks kuna seal on väga roheline maastik mis on kindlasti väga ilus.
Limericki luuletuses on tavaliselt mitu salmi ja igas salmis on viis rida kus 1.-2. rida on pikemad, 3.-4. rida lühemad ja 5. rida jälle pikem.
Luuletus ise räägib koha nimedest kuna Limerick on ise ka linna nimi.
Tuesday, October 21, 2008
Tuesday, October 14, 2008
Poni
Ma ostsin ükspäev poni,ta firmamärk on Sony.
Poni maksis palju raha,nüüd ta ainult voolu taha.
Kui pistiku ma panen seina,ei ta talli taga leina.
Hakkab jooksma mööda tuba,varsti on ta köögis juba.
Köögis poni lõhub klaase,suures toas ta lõhub vaase.
Kui juhtme seinast välja tirin,jääb äkki seisma klaasi klirin.
Seisma jääb siis väike poni,kellel peas on minu soni.
Poni maksis palju raha,nüüd ta ainult voolu taha.
Kui pistiku ma panen seina,ei ta talli taga leina.
Hakkab jooksma mööda tuba,varsti on ta köögis juba.
Köögis poni lõhub klaase,suures toas ta lõhub vaase.
Kui juhtme seinast välja tirin,jääb äkki seisma klaasi klirin.
Seisma jääb siis väike poni,kellel peas on minu soni.
Tuesday, October 7, 2008
Valm
1. Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värrsides või proosas. .
2. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne.
3. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal.
4. kuulsamad valmimeistrid on : Aisopos
Jean de La Fontaine
Ivan Krõlov
Mart Raud
Jakob Tamm
5.
Mart Raud— (1903-1980) luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. Esimesed värsikogud "Kangastused" ja "Äitsmik" sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" ja "Uued inimesed" Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana. sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas.
2. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne.
3. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal.
4. kuulsamad valmimeistrid on : Aisopos
Jean de La Fontaine
Ivan Krõlov
Mart Raud
Jakob Tamm
5.
Mart Raud— (1903-1980) luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. Esimesed värsikogud "Kangastused" ja "Äitsmik" sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" ja "Uued inimesed" Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana. sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas.
Tuesday, September 30, 2008
Sunday, September 28, 2008
Kauge saar
Oli ilus suvine hommik.
Kõik olid eilsest õnnetusest veel sokis. Nimelt eile pidid Mirt, Sandra, Helena ja Anette lendama kaugele USA, aga kahjuk nad ei jõudnud nii kaugele. Nende lennuk tegi nimelt avarii ja nad maandusid hoopis mingile üksikule saarele kus ei elanud ühtegi hingelist. Kõik oli nagu välja surnud. Muidugi ei saanud jääda sinna ootama kuni keegi tuleb neid päästma vaid naad pidid endale ju toitu leidma ja peavarju ehitama.
Kuna nad kõik olid naised pidid nad kõik meeste tööd ka ära tegema nimelt küttima, kalapüüdma, aendale riided õmblema, korjama vitamiine ja õppima.
Nende päevad möödusid kiiresti ja töiselt. Kuid oli ka muresid nimelt nädal oli möödas ja nende pered ootasid neid koju tagasi.Kuid neid ei tulnud.
Nädalad läksid ja varsti oligi pool aastat möödas.
Kõik oli nagu koguaeg ainult ühel hommikul oli kalda ääres üks väike laev. Mirt karjus need on meie päästjad ja nii see oligi. Neile tuldi järgi ja naad said õnnelikult oma kodudesse tagasi.
Kõik olid eilsest õnnetusest veel sokis. Nimelt eile pidid Mirt, Sandra, Helena ja Anette lendama kaugele USA, aga kahjuk nad ei jõudnud nii kaugele. Nende lennuk tegi nimelt avarii ja nad maandusid hoopis mingile üksikule saarele kus ei elanud ühtegi hingelist. Kõik oli nagu välja surnud. Muidugi ei saanud jääda sinna ootama kuni keegi tuleb neid päästma vaid naad pidid endale ju toitu leidma ja peavarju ehitama.
Kuna nad kõik olid naised pidid nad kõik meeste tööd ka ära tegema nimelt küttima, kalapüüdma, aendale riided õmblema, korjama vitamiine ja õppima.
Nende päevad möödusid kiiresti ja töiselt. Kuid oli ka muresid nimelt nädal oli möödas ja nende pered ootasid neid koju tagasi.Kuid neid ei tulnud.
Nädalad läksid ja varsti oligi pool aastat möödas.
Kõik oli nagu koguaeg ainult ühel hommikul oli kalda ääres üks väike laev. Mirt karjus need on meie päästjad ja nii see oligi. Neile tuldi järgi ja naad said õnnelikult oma kodudesse tagasi.
Tuesday, September 23, 2008
Tuesday, September 16, 2008
Monday, September 15, 2008
Mis neid eristab?
Kuidas on sõnad järjestatud?
Proosa : Sõnade järjekord on vaba.
Luule : Sõnade järjrkord on rütmis.
Kuidas neid liigitataakse?
V. Neid liigitatakse kolmeks liigiks, proosa , luule ja näitekirjandus.
Nimeta peamisi alaliike.
V. seiklusjutud, fantaasiajutud, loomajutud ja kriminaaljutud.
2. V.sõjaromaan , kriminaalromaan, arenguromaan, seiklusromaan, ulmeromaan.
Proosa : Proosas on sõnade järjekord võrdlemisi vaba.
Luule : Luules on, aga sõnade järjekord rütmi järgi.
Kuidas on sõnad järjestatud?
Proosa : Sõnade järjekord on vaba.
Luule : Sõnade järjrkord on rütmis.
Kuidas neid liigitataakse?
V. Neid liigitatakse kolmeks liigiks, proosa , luule ja näitekirjandus.
Nimeta peamisi alaliike.
V. seiklusjutud, fantaasiajutud, loomajutud ja kriminaaljutud.
2. V.sõjaromaan , kriminaalromaan, arenguromaan, seiklusromaan, ulmeromaan.
Sunday, September 14, 2008
Vastused
1. Minu meelest toimus tegevus Suppilinnas ehk Tartus.
2. Mari - väga asjalik
Reelika - natuke ajameelne
Professor - jätis targa mulje
Ira - professori pruut
Mati - sõnakuulelik koer
Sadu - tore ja sõbralik
Anton ja Olav - tavalised kiuslikud poisid.
3. Tüdrukud valetasid poistele röövli kohta ja poisid jäid seda uskuma.
2. Mari - väga asjalik
Reelika - natuke ajameelne
Professor - jätis targa mulje
Ira - professori pruut
Mati - sõnakuulelik koer
Sadu - tore ja sõbralik
Anton ja Olav - tavalised kiuslikud poisid.
3. Tüdrukud valetasid poistele röövli kohta ja poisid jäid seda uskuma.
Tuesday, September 9, 2008
Minu suvi
Ma olin väga õnnelik, kui kool ära lõppes.
Minu suvi oli väga huvitav ja teguderohke. Mul ei olnud kordagi igav, sest koguaeg oli midagi t
eha.
Esimesena räägin ma teile oma Türgi reisist.
Türgis käisin ma suve algul. Seal oli lihtsalt nii soe ja mõnus oma koolivaheaja esimesed nädalad veeta. Türgi on hoopis teistsugune maa. Seal on mäed mida Eestis pole ja kindlasti on seal teistsugused inimesed ja kombed. Inimesed on seal palju vaesemad ja alandlikumad. Nad võistlevad iga sendi ja euro eest ja muidugi usuvad nemad hoopis teisi asju mis meie siin Eestis ja meil on hoopis teine kultuur.
Kookuvõtteks meeldis mulle Türgis väga.
Kui ma Türgist tagasi tulin läksin ma Soome linnamäele. Kahjuks sain ma seal väga vähe aega olla, aga ägedamatel karussellidel sain ma ära käija. Need olid muidugi Ameerika mäed, aga kui juba mägedest rääkida siis augustis sõitsin ma Lõuna-Eestisse kus oli ka mägine maastik. Me sõitsime koguaeg bussiga ülesse ja alla, aga kui me lõpuks Käärikule jõudsime pakkisime asjad lahti ja hakkasime kohe trenni tegema kuna see oli ju tantsulaager.
Kui nädal aega higistamist möödas sai hakkasime kodu poole tagasi sõitma.
Oli jäänud veel kaks nädalat koolini mis möödusid muidugi väga kiiresti ja ühel hommikul märkasingi, et juba peab kooli minema, aga kokkuvõtteks jäin mina oma suvega väga rahule ja loodan, et järgmine suvi tuleb sama tore.
ILUSAT KOOLIAASTAT KÕIGILE!
Minu suvi oli väga huvitav ja teguderohke. Mul ei olnud kordagi igav, sest koguaeg oli midagi t
eha.Esimesena räägin ma teile oma Türgi reisist.
Türgis käisin ma suve algul. Seal oli lihtsalt nii soe ja mõnus oma koolivaheaja esimesed nädalad veeta. Türgi on hoopis teistsugune maa. Seal on mäed mida Eestis pole ja kindlasti on seal teistsugused inimesed ja kombed. Inimesed on seal palju vaesemad ja alandlikumad. Nad võistlevad iga sendi ja euro eest ja muidugi usuvad nemad hoopis teisi asju mis meie siin Eestis ja meil on hoopis teine kultuur.
Kookuvõtteks meeldis mulle Türgis väga.
Kui ma Türgist tagasi tulin läksin ma Soome linnamäele. Kahjuks sain ma seal väga vähe aega olla, aga ägedamatel karussellidel sain ma ära käija. Need olid muidugi Ameerika mäed, aga kui juba mägedest rääkida siis augustis sõitsin ma Lõuna-Eestisse kus oli ka mägine maastik. Me sõitsime koguaeg bussiga ülesse ja alla, aga kui me lõpuks Käärikule jõudsime pakkisime asjad lahti ja hakkasime kohe trenni tegema kuna see oli ju tantsulaager.
Kui nädal aega higistamist möödas sai hakkasime kodu poole tagasi sõitma.
Oli jäänud veel kaks nädalat koolini mis möödusid muidugi väga kiiresti ja ühel hommikul märkasingi, et juba peab kooli minema, aga kokkuvõtteks jäin mina oma suvega väga rahule ja loodan, et järgmine suvi tuleb sama tore.
ILUSAT KOOLIAASTAT KÕIGILE!
Subscribe to:
Posts (Atom)