Korvpall

Paar nädalat tagasi käisime klassiga vaatamas ja kaasa elamas ühele korvpalli mängule kus võistles Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Realkool.
Mäng hakkas pihta kõige väiksematega mille kaotas õnneks Realkool ja võitsime meie, aga kahjuks oli enamus publik hoopis Realkooli poolt ja kõik peale meie olid kurvad, et nad kaotasid.
Järgmisena mängisid meie vanused poisid kaasaarvatud meie klassi omad. Mäng oli juba mõnda aega kestnud, kui meie poistel hakkas vedama, nimelt mäng kestis kokku kümme minutit ja see oli väga pingeline. Realkool juhtis meid kogueag kas ühe või kahe punktika. See oli üsna kurb, kuid järsku nägime, et me oleme kahe punktiga maas ja mängu lõpuni oli kõigest kolm minutit siis jooksis meie kõige parem mängija Romet nagu kuskil põleks ja muidugi oli tal pall käes. Kaks minutit oli veel aega ja see oli uskumatu Romet viskas korvi ja me läksime ühe punktiga juhtima.
Kõik karjusid, naersid, kisasid, kiljusid, kallistasid ja muidugi tunsid uhkust.
See oli üks väga kordaläind päev millega ma olin väga rahul.