Haldjas Ameelija

Elas kord üks haldjas nimega Ameelija. Ta oli väga õnnetu haldjas, sest tema oli oma sugukonnas ainuke kellel ei olnud oma kaitsealust. Ameelija elas üksinda ühes väiksest majakeses keset suurt metsa. Tal ei olnud eriti sõpru, sest ta ei olnud peaaegu kunagi õues käinud ning kedagi näinud.
Ühel päeval otsustas Ameelija esimest korda elus minna õue lootes endale sõpru leida. Ta ei teadnud ainult, et kuidas endale neid saada. Ta käis peaaegu kogu selle suure metsa läbi, kuid ei näinud ainsatki hingelist. Õhtuks oli ta oma lootuse juba kaotanud ning sammus kodu poole tagasi. Kuid järsku kuulis ta karjeid ”Appi! Appi!”. Ameelija jooksis kohe nende karjete poole, kuid ta ei teadnud täpselt kust need tulevad. Ta ei julgenud väga joosta, sest ta ei teadnud, kas ta peaks ikkagi minema. Hääled läksid aina kõvemaks ja Ameelija tundis, et ta võib endale veel täna hea sõbra leida.
Lõpuks jõudiski ta häälteni. Üks väga ilus tüdruk oli puu alla kinni jäänud. Ameelija jooksis kohe tüdruku juurde ning päästis ta puu alt välja. Tüdruk tänas Ameelijat ning jättis temaga hüvasti. Pärast seda hetke tundis Ameelija, et too tüdruk ongi tema kaitse all.